Liigu sisu juurde

Kolmandana tekib küsimus, kas finantsteenuste osutamist puudutav sisuline kriteerium on täidetud. Tütarettevõtte ja filiaali vaheline erinevus on eriti oluline äriregistrisse kandmise ning välisriigi ees maksekohustuse tekkimise seisukohalt. Erandid kehtivad väikeettevõtjatele, tsiviilõiguslikele ühingutele, vabakutselistele nagu arstid, apteekrid, arhitektid, maksunõustajad, notarid jne ja välismaa äriühingu mitteiseseisvatele filiaalidele. Vaatame Saksamaa erakapitali turu värbamisprotsessi - Psühhomeetrilised testid: testide esimene filter, mille kandidaadid peavad läbima, on psühhomeetrilised testid. Te töötaksite keskmiselt umbes 60—70 tundi, kuid tööaeg sõltub paljuski erakapitalifirmadest, kus te töötate. Loovutamisetapi tugi: Saksamaal asuv erakapitali investeerimisfond pakub toetust ka loovutamise etapis.

Selline pensionifondide residentsusest lähtuv erinev maksualane kohtlemine võib pärssida mitteresidendist pensionifondide investeerimist Saksamaal asuvatesse äriühingutesse.

Sellisel juhul ei ole mitteresidendist pensionifondidel nimelt võimalik eelnevalt kinni peetud maksu tagasi saada ning see kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut, mis on põhimõtteliselt ELTL artikli 63 lõikega 1 keelatud.

Piirangu lubatavus Seda sätet kui erandit kapitali vaba liikumise aluspõhimõttest tuleb tõlgendada kitsalt. Järelikult ei või seda tõlgendada nii, et mis tahes maksuseadus, mis eristab maksumaksjaid nende residentsuse alusel või selle põhjal, millisesse liikmesriiki nad oma kapitali investeerivad, on ELT lepinguga automaatselt kooskõlas. Seega tuleb ELTL artikli 65 lõike 1 punkti a alusel lubatud erinevat kohtlemist eristada diskrimineerimisest, mis on ELTL artikli 65 lõikega 3 keelatud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb piiriülese olukorra ja riigisisese olukorra võrreldavust hinnata liikmesriigi asjaomaste sätete eesmärgi, reguleerimiseseme ja sisu alusel. Märgin aga, et eelotsusetaotluses ei ole põhikohtuasjas vaidluse all olevate normide eesmärki selgitatud.

  • Saksamaa erakapitali turg Ülevaade allikas: valuewalk.
  • Kaupade maksustamine | Maksu- ja Tolliamet

Seetõttu teen ettepaneku analüüsida käesolevas eelotsusetaotluse menetluses esitatud poolte argumente. Neid argumente arvesse võttes hõlmab residendist ja mitteresidendist pensionifondide olukordade võrreldavuse analüüs kolme küsimust, milleks on Saksa õigusnormide eesmärk seoses kohustustega pensionifondiga liitunud isikute ees 1kahe pensionifondide kategooria suhtes väidetavalt erineva maksustamisviisi kohaldamine 2 ja dividendide saamisega otseselt seotud kulude arvesse võtmine 3.

CPP rõhutab, et kõik pensionifondid, nii residendid kui mitteresidendid, peavad investeerima kindlustusmaksed kapitaliturgudel, et saada dividenditulu, mida pensionifondid kasutavad selleks, et täita oma kohustusi kindlustatud isikute ees. Sel põhjusel vabastab Saksamaa need maksust, tingimusel, et dividende kasutatakse kohustuste täitmiseks kindlustatud isikute ees.

Kui residendist pensionifondi suhtes kohaldatavad liikmesriigi õigusnormid võtavad arvesse asjaolu, et saadud dividendid lähevad lõpuks kindlustatud isikutele ning seetõttu vabastavad dividendid maksust pensionifondi tasandil, ei arvesta need õigusnormid sellega, et kolmandates riikides on pensionifondidel põhimõtteliselt samasugune kohustus.

Komisjon leiab, et Saksa pensionifondidele makstud dividendide kapitalitulumaksust vabastamise eesmärk on võimaldada neil moodustada piisavad reservid pensionimaksete tegemiseks tulevikus. Niisiis on makstud dividendid kapitalitulumaksust vabastatud, kui neid kasutatakse tehniliste eraldiste tegemiseks. Mitteresidendist pensionifond seevastu, isegi kui eeldada, et tal õnnestub tõendada, et ta kasutab saadud dividende eraldiste tegemiseks, peaks tasuma Saksamaal lõplikult kapitalitulumaksu asjaomases kahepoolses topeltmaksustamise vältimise lepingus ette nähtud ulatuses.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seda küll Omakapitali voimaluste maksustamine Saksamaal kontrollima, ent Euroopa Kohtule esitatud toimiku põhjal näib mulle, et põhikohtuasjas vaidlusalused Saksa õigusnormid, mille tagajärjel residendist pensionifondile makstud dividendid sisuliselt maksust vabastatakse, on kooskõlas eesmärgiga tagada pensionifondide kindlustustegevus läbi tulevaste pensioniväljamaksete tegemisega seotud kohustuste täitmiseks piisava kapitali moodustamise.

Mis puudutab aga mitteresidendist pensionifondile makstud dividende, siis kuigi neid kasutatakse samal eesmärgil, muutub kinni peetav kapitalitulumaks lõplikuks maksuks, ilma et sellist sisulist maksust vabastamist toimuks.

Erakapital Saksamaal

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et põhikohtuasjas vaidluse all olevate Saksa õigusnormide eesmärk on tagada, et Saksamaa äriühingutesse investeerivate mitteresidendist pensionifondide ja residendist pensionifondide tegelik maksukoormus oleks võrdne, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et residendist pensionifondile makstud dividendid maksustatakse samal ajal kahe maksuga kapitalitulumaks ja äriühingu tulumakssamas kui mitteresidendist pensionifondi saadud dividendid maksustatakse ainult kapitalitulumaksuga, siis tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et alates hetkest, mil liikmesriik maksustab ühepoolselt või välislepingu alusel tulumaksuga mitte üksnes residendist äriühingute tulu, vaid ka mitteresidendist äriühingute tulu, mis on saadud residendist äriühingult, hakkab mainitud mitteresidendist äriühingute olukord sarnanema residendist äriühingute olukorraga.

Nimelt, ainuüksi see, et nimetatud liikmesriik otsustab oma maksupädevust teostada, tekitabki järjestikuse maksustamise või majandusliku topeltmaksustamise ohu, sõltumata mis tahes maksustamisest teises liikmesriigis. Selleks et niisugusel juhul mitte seada dividende saavatele mitteresidendist äriühingutele kapitali vaba liikumise piirangut, mis on ELTL artikliga 63 põhimõtteliselt keelatud, on dividende jaotava äriühingu asukohariik kohustatud tagama, et liikmesriigi õigusega ette nähtud järjestikuse või majandusliku topeltmaksustamise vältimise või vähendamise mehhanismi rakendamisel koheldaks mitteresidendist äriühinguid võrdselt residendist äriühingutega.

Viimati uuendatud:

Kuna käesoleval juhul otsustas Saksamaa teostada oma maksupädevust seoses mitteresidendist pensionifondide saadud tuludega, on viimati nimetatud seetõttu Saksa äriühingute poolt makstud dividendide majandusliku topeltmaksustamise riski seisukohast võrreldavas olukorras Saksamaal asuvate pensionifondidega. Saksa valitsus väidab, et residendist pensionifondid ja mitteresidendist pensionifondid ei ole objektiivselt võrreldavas olukorras, kuna nende kahe pensionifondide kategooria suhtes kohaldatakse erinevaid maksustamismeetodeid kohtuotsuse Truck Center 41 tähenduses.

Selle kohta märgin, et viidatud kohtuotsuse punktidest 41 ja 46 ilmneb, Omakapitali voimaluste maksustamine Saksamaal erinev kohtlemine, mis seisnes erinevate maksustamismeetodite või -korra kasutamises sõltuvalt sellest, kas asjaomast tulu saanud äriühing oli resident või mitte, puudutab olukordi, mis ei ole objektiivselt võrreldavad.

Käesoleval juhul teen Euroopa Kohtule ettepaneku nimetatud kohtuotsusest Truck Center tulenevast kohtupraktikast juhindumisest hoiduda. Esimesena, liikmesriikide valitsused tuginevad sellele kohtuotsusele sageli oma niisuguste õigusnormide kaitsmisel, mille tagajärjel koheldakse residendist maksukohustuslasi teistmoodi kui mitteresidente.

Teisena märgin, et õiguskirjanduses 45 on seda kohtupraktikat tugevalt kritiseeritud ning sellest juhindumine tekitab ainult raskusi. Mulle tundub, et erinevate maksustamisviiside kohaldamise kriteeriumile toetumine selleks, et näidata, et residendist ja mitteresidendist maksukohustuslased on võrreldavas olukorras, tugineb tautoloogilisele põhjenduskäigule. Üldreeglina nimelt kohaldataksegi residentide ja mitteresidentide suhtes erinevaid maksustamiskorda.

See kohtuotsus üksnes kinnitab, et olukorrad on erinevad, kuna residendist ja mitteresidendist maksukohustuslased on erinevad. See ei tähenda siiski, et vaidlusalused liikmesriigi õigusnormid kapitali vaba liikumise kohaldamisalast automaatselt välja jäävad.

ÄRIKESKKOND

Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku käesolevas asjas Truck Centeri 50 kohtupraktikast mitte juhinduda. Euroopa Kohus võiks nimelt asuda seisukohale, et vaidlusalused liikmesriigi õigusnormid reguleerivad vaid maksu kogumise korda, ent annavad residendist pensionifondidele olulise maksundusliku eelise, mida mitteresidendist pensionifondidele ei anta.

Nii Müncheni maksukeskus kui Saksa valitsus leiavad oma kirjalikes seisukohtades, et dividendidest saadava tulu ning matemaatiliste ja teiste tehniliste eraldiste tegemise vahel puudub otsene seos, mistõttu ei ole need olukorrad võrreldavad. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on residendist ja mitteresidendist maksukohustuslased võrreldavas olukorras maksustatavat kasumit andva tegevusega otseselt seotud kulude seisukohast.

Leian aga, et see kohtupraktika ei ole käesolevas kohtuasjas asjakohane kahel põhjusel. Esiteks puudutab see kohtupraktika kulusid, mis on otseselt seotud tulu saamisega. Teiseks kohaldub dividendide saamisega seotud kulude arvesse võtmist puudutav kohtupraktika üksnes juhul, kui maksueelise andmine — see tähendab maksuvabastus või kinni peetud maksusumma mahaarvamine — puudutab maksubaasi kindlaksmääramist ja täpsemalt kulude kajastamist maksubilansis, millega käesoleval juhul tegemist ei ole.

  1. Stock valiku aegub vaartusetu
  2. Avaleht - Pilvebüroo
  3. Она была одна, как и хотела.
  4. Кроме того, ты оказался в зоопарке; что, если это кричало какое-то неизвестное нам животное.
  5. Наконец, Николь вздохнула и качнула головой.
  6. Но очень хорошая.

Nimelt tundub, et käesolevas kohtuasjas ei tulene kapitali vaba liikumise piirang mitte tehtud eraldiste mahaarvamisest maksubaasi kindlaksmääramisel, vaid täielikust mahaarvamisest, mis toimub pärast maksubaasi kindlaksmääramist. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada, et kõnealust täielikku mahaarvamist ette nägeva maksusüsteemi seisukohast on see kohtupraktika asjassepuutumatu.

Kui Euroopa Kohus otsustab siiski analüüsida eraldiste tegemise ja dividendidest tulu saamise vahelist seost, siis olen arvamusel, et selline seos on tuvastatav vaid selle eraldiste osa puhul, mille tegemine on dividendide saamise otseseks tagajärjeks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on maksustatava tulu allikaks oleva tegevusega otseselt seotud sellest tegevusest tingitud ja järelikult sellega tegelemiseks vajalikud kulud.

Eraldiste tegemine on kindlustustegevusega seotud kulu. Nagu ka Saksa valitsus sisuliselt leiab, tuleb eraldisi teha sõltumata sellest, kas tulu saadakse dividendidest või pensionifondiga liitunud isikute poolt tehtud sissemaksetest. Eraldiste olemasolu on seotud kindlustustegevusega ning eraldised peavad võimaldama täita pensionifondi tulevasi kohustusi seoses pensionide maksmisega. Kõnealuste eraldiste tegemise põhjuseks on pensioni maksmise kohustused, mitte aga saadud tulu suurus.

Vastupidi, kui pensionifond oma paigutustelt kasumit ei teeni, on tal liikmesriigi õigusest tulenevalt siiski kohustus nende kohustuste täitmiseks eraldisi teha. Sarnaselt on liidu seadusandja tööandjapensionide kogumisasutuste ja elukindlustusandjate puhul tunnustanud eraldiste olulisust, jättes siiski liikmesriigile ulatusliku kaalutlusõiguse nende eraldiste tegemise meetodite osas.

Lisaks pööraksin ma Omakapitali voimaluste maksustamine Saksamaal tähelepanu Müncheni maksukeskuse esitatud argumendile, mis tugineb üht tervisekindlustusseltsi puudutavale liikmesriigi kohtupraktikale. Selle kohtupraktika kohaselt ei ole matemaatiliste eraldiste ja muude eraldiste tegemisega seotud kulude puhul põhjuslikku seost nende kulude ja paigutustest saadud kasumi vahel, mis on eeskätt seotud kindlustustegevusega liikmesriigi territooriumil.

Matemaatiliste eraldiste ja teiste kindlustustehniliste eraldiste tegemise kohustus tuleneb sellest, et tegemist on kindlustusseltsiga. Kuigi see kohtuotsus puudutab tervisekindlustusseltsi, ei näe ma ühtki põhjust, miks pensionifondide olukord peaks olema teistsugune. Seetõttu kaldun arvama, et seda lähenemist saaks analoogia alusel käesolevas asjas kohaldada. Seetõttu on mul raske nõustuda, et pensionifondide tehtavate eraldiste arvesse võtmine võiks iseenesest olla käsitatav kapitali vaba liikumise piiranguna.

CPP väidab, et kuivõrd dividende kasutatakse eraldiste tegemiseks, kaasneb nendega eraldiste suurenemine, mis omakorda vähendab maksustatavat tulu.

The Rich in America: Power, Control, Wealth and the Elite Upper Class in the United States

Nii näib mulle võimalik, et osa neist tulenebki lihtsalt dividendide maksmisest. Minu meelest ei ole Euroopa Kohtul siiski võimalik kindlaks teha, kui suur see osa liikmesriigi süsteemi puhul on. Igal juhul peaks sellest osast välistatud olema eraldised, millel ei ole mis tahes seost dividendide saamisega. Kokkuvõttes ei saa põhikohtuasjas vaidluse all olevad liikmesriigi õigusnormid minu meelest kehtima jääda põhjendusel, et neid kohaldatakse objektiivselt erinevate olukordade suhtes. Seetõttu tuleb analüüsida, kas need õigusnormid saavad olla põhjendatud ülekaaluka üldise huviga.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul ei ole Saksa õigusnormidest tulenev erinev kohtlemine põhjendatav ei territoriaalsuse põhimõtte ega maksusüsteemi sidususe tagamise vajadusega, ei eesmärgiga tagada maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotus liikmesriikide vahel ega maksukontrolli tõhususega. On muidugi tõsi, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tunnustab Euroopa Kohus selliseid põhjendusi piirangu legitiimsete eesmärkidena.

Kuivõrd asjassepuutuvate isikute vahel selles osas vaidlust ei ole, ei ole seda käesolevas ettepanekus vaja põhjalikumalt käsitleda.

Erakapital Saksamaal Ülevaade - PE-ettevõtete nimekiri - Palgad

Eelnevast tulenevalt leian, et kapitali vaba liikumise piirang, mis tuleneb Saksa õigusnormidest, mille kohaselt ei ole mitteresidentidel võimalik dividendide saamisega otseselt seotud kulusid maha arvata, ei saa olla põhjendatav ei sellega, et vaadeldavad olukorrad ei ole võrreldavad, ega ka ülekaaluka üldise huviga. Teine eelotsuse küsimus Teises eelotsuse küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas piirang, mis tuleneb sellest, et mitteresidendist pensionifondi saadud dividendidelt peetakse maks lõplikult kinni, samas kui Saksa pensionifondid saavad praktikas selles osas sisuliselt maksuvabastuse, võiks olla ELTL artikli 64 lõike 1 kohaselt lubatav.

Tulenevalt ELTL artikli 64 lõikest 1 võib liikmesriik suhetes kolmandate riikidega kohaldada kapitali liikumise piiranguid, mis kuuluvad selle sätte esemelisse kohaldamisalasse, isegi kui need on vastuolus ELTL artikli Omakapitali voimaluste maksustamine Saksamaal lõikes 1 sätestatud kapitali vaba liikumise põhimõttega, tingimusel, et need piirangud eksisteerisid juba Tuleb uurida, kas kõnealused Saksa õigusnormid vastavad mõlemale selles sättes nimetatud kriteeriumile ehk ajalisele ja sisulisele kriteeriumile.

Esiteks, mis puudutab ELTL artikli 64 lõike 1 ajalist kohaldamisala, siis ilmneb eelotsusetaotlusest, et Saksa õiguse säte, mille kohaselt on välismaa pensionifondide puhul ette nähtud maksu kinnipidamine ja mis võimaldab kapitalitulumaksu äriühingu tulumaksust täies ulatuses maha arvata, see tähendab KStG § 32 lõike 1 punkt 2, on nii sõnastuselt kui õigusmõju poolest identne sättega, mis kehtis See on ühendanud 13,9 miljardi euro suuruse käibe ning keskendunud väljaostudele ja kasvuinvesteeringutele Euroopas.

See teenindab oma tohutut klientuuri ning on spetsialiseerunud väljaostmistele ja kasvuinvesteeringutele. DBAG grupi hallatav ja nõutav kapital on umbes 1,8 miljardit eurot. Quadriga Capital: Quadriga Capital ei keskendu ainult saksakeelsetele riikidele, vaid investeerib ka Venemaale.

Omakapitali voimaluste maksustamine Saksamaal

Praegu räägitav tehing on umbes — miljonit eurot. See ettevõte asutati aastal Alates Pealkiri: See erakapitali investeerimisfirma keskendub peamiselt väljaostmistele ja keskendub peamiselt reklaamtoodete ja teenuste tööstusele. See ettevõte asutati Erakapitali värbamisprotsess Saksamaal Saksamaal on erakapitali värbamisprotsess täpselt nagu Suurbritannias ja Euroopas. Vaatame Saksamaa erakapitali turu värbamisprotsessi - Psühhomeetrilised testid: testide esimene filter, mille kandidaadid peavad läbima, on psühhomeetrilised testid.

Fit intervjuu: Sa pead ette valmistada ning sobivus intervjuu. Selle intervjuu ajal palutakse teil läbi vaadata oma CV. Samuti palutakse teil vastata mõnele põhiküsimusele, näiteks - "Miks on erakapital?

Omakapitali voimaluste maksustamine Saksamaal

Neile küsimustele tundub lihtne vastata, kuid tegelikult sobivad intervjuud lükkavad paljud kandidaadid tagasi. Seega peaksite neile küsimustele vastuseid palju harjutama, et saaksite hästi vastata.

Minijuhtumianalüüs: kui läbite sobiv intervjuu, on teie järgmine test ettekanne minijuhtumi kohta. Minikohvrite kaudu soovivad erakapitaliettevõtted mõista teie äritegevust. Teile esitataks selliseid lihtsaid küsimusi nagu: "Kas teie arvates on lennufirma hea investeering? Miks mitte? Tehniline voor: kui olete läbinud, peaksite läbima tehnilise vooru. Järgmised voorud: Enamik kandidaate lükatakse sel tasemel tagasi. Ainult mõned valitud on valitud viimases kahes voorus.

Esiteks peate esitama juhtumi LBO modelleerimise kohta. Kui te ei tea LBO modelleerimist või teil on põhiidee, siis see ei lõika. Juhtumi lahendamiseks, analüüsi tegemiseks ja juhtumi tutvustamiseks peate oma juhtumit üksikasjalikult tundma. Enne intervjuud valmistage LBO modelleerimine ette nullist. Sobiva advokaadibüroo leiab Saksamaa Advokatuuri kodulehelt või Saksamaa advokaatide ühenduse ühendusse kuulumine on advokaatidele vabatahtlik kaudu.

Saksa õigus ei tee põhimõtteliselt vahet välismaistel ja kohalikel investoritel, st et ettevõtte asutamisele ja investeerimisprojektide teostamisele kehtivad samad tingimused.

Õigusliku vormi järgi jagunevad Saksa ettevõtted: täisühingu tüüpi ettevõteteks Personenunternehmen ; kapitaliühinguteks Kapitalgesellschaften ; välismaa äriühingu filiaalideks Zweigniederlassungen.

  • College Pension Plan of British Columbia versus Finanzamt München III eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht München Müncheni maksukohus, Saksamaa Eelotsusetaotlus — Otsene maksustamine — Kapitali vaba liikumine — Kapitali liikumine liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel — Äriühingu tulumaks — Residendist ja mitteresidendist pensionifond — Aktsiaportfelli dividendide maksustamine — Kinnipeetav maks — Kinni peetud maksu täielik mahaarvamine äriühingu tulumaksust — Maksustatava kasumi vähendamine pensionide maksmiseks tehtavate matemaatiliste eraldiste võrra — Piirang — Võrreldavus — Matemaatiliste eraldiste arvesse võtmine — Matemaatiliste ja muude kindlustustehniliste eraldiste ning dividendide saamise vaheline seos — Põhjendatus — Topeltmaksustamise vältimise lepingud — Standstill-tingimus — Ajalised ja sisulised kriteeriumid 1.
  • ÄRIKESKKOND | Välisministeerium

Täisühingu tüüpi ettevõtted jagunevad füüsilisest isikust ettevõtja üksikettevõteteks Einzelunternehmen ja täisühinguteks Personengesellschaftenen. Viimaste osas eristatakse omakorda nn tsiviilõiguslikke ühinguid Gesellschaften bürgerlichen Rechts, GbRavatud kaubandusühinguid offene Handelsgesellschaften, OHG ja usaldusühinguid Kommanditgesellschaften, KG.

Kapitaliühingute osas eristatakse peamiselt aktsiaseltse Aktiengesellschaften, AG ja osaühinguid Gesellschaften mit beschränkter Haftung, GmbH. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab ettevõtluses tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga. Kapitali alammäära kehtestatud ei ole. Nii tsiviilõigusliku ühingu kui avatud kaubandusühingu asutamiseks on vaja vähemalt kahte osanikku, kes vastutavad ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga solidaarselt ja vahetult.

Kapitali alammäär puudub. Vahe nende kahe ettevõttetüübi vahel seisneb selles, et kaubandusühingu tegutsemisvaldkond piirdub ainult kaubandusega. Usaldusühingu võivad asutada kaks või enam inimest, kellest vähemalt üks on täisosanik ja vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga.

Ülejäänud nn usaldusosanikud kannavad vastutust ainult oma sissemakse ulatuses. Täisosanikel puudub kohustuslik kapitali alammäär, usaldusosanikele kehtestatakse kindlad sissemaksed osanike endi poolt. Ettevõtet juhib täisosanik, usaldusosanikud teostavad kontrolli. Aktsiaselts oma minimaalselt 50 euro suuruse algkapitaliga on suurettevõtete õiguslik vorm.

Ühing vastutab kohustuste eest ühingu varanduse raames piiramatult, aktsionärid ainult sissemakse ulatuses. Ettevõtluse levinuim vorm Saksamaal on osaühing, mille minimaalne algkapital on 25 eurot. Ka osaühingud vastutavad oma kohustuste eest ühingu varade ulatuses piiramatult.

Omakapitali voimaluste maksustamine Saksamaal

Lisaks osaühingule on võimalik asutada ka nn miniosaühing Unternehmergesellschaft ehk Mini-GmbHmille puhul on tegemist osaühingu erivormiga ja mida iseloomustavad oluliselt leebemad asutamistingimused. Tegemist on osaühingule üleminekut võimaldava lahendusega. Miniosaühingu asutamiseks piisab esialgu algkapitalist suurusega 1 euro. Põhikapitali tuleb järk-järgult suurendada, eraldades selleks iga aasta vähemalt ühe neljandiku aastasest ülejäägist.

Niipea kui vajalikud 25 eurot on koos, saab moodustada osaühingu. Lisaks ettevõtte asutamisele Saksamaal on võimalik luua ka tütarettevõte, mis on emaettevõttest füüsiliselt eraldatud ja kuni teatud piirini sõltumatu ettevõte, või avada välismaa äriühingu filiaal. Tütarettevõtte ja filiaali vaheline erinevus on eriti oluline äriregistrisse kandmise ning välisriigi ees maksekohustuse tekkimise seisukohalt.

Äriregistrisse tuleb kanda ainult tütarettevõtted. Filiaali asutamist kasutatakse eelkõige kui sobivat alternatiivi, et siseneda Saksa turule ja üles ehitada vajalikud kontaktid oma äripartneritega.

Saksa äriseadustik ei sisalda ühisettevõtete asutamise suhtes mingeid eriklausleid. Uus ettevõte, mille aktsionärideks on Saksa ja välismaa partnerid, tuleb üldistel alustel kanda äriregistrisse.