Liigu sisu juurde

Õpime seega juurde ühe võõrkeele, mida edaspidi kasutada oma kolleegidega, ametnikega. Ametinimetus, nt direktor, kui ta juhatuse liige ei ole, tegevjuhtkonda ei kuulu. Rait 8. Bilansimaht ei muutu, passivapool ja passivakontod tehingu kirjeldamisse kaasatud ei ole. Aga kui ei sobi, siis tea, et bilanss on äriühingu üks olulisematest dokumentidest. Võõrkapital on ettevõtte varade moodustamise ajutiste allikate nimetus.

Bilansi vasak pool või ülemine osa on aktiva ning parem pool või alumist osa on passiva. Bilansi aktivas kajastatakse raamatupidamiskohustuslase varade koosseis ja nende paigutus.

OÜ mitterahalise sissemakse hindamisest räägib Äriseadustiku § lg 3, mis ütleb, et kui mitterahaline sissemakse on üle poole osakapitalist, tuleb võtta audiitorilt hindamine.

Bilansi passivas kajastatakse raamatupidamiskohustuslase varade moodustamise allikad - kapital. Aktiva, see on vara. Passiva, see on kohustused ja omakapital. Teoreetikud on kirjeldanud selliseid muutusi bilansikirjete muutumistena. Võimalikke bilansiväärtuste muutusi saab kirjeldada neljas variandis. Aktiva ja passiva suurenevad samaväärses summas. Ehk — suureneb aktiva ja suureneb passiva, seega mõlemad pooled. Ja kuna tehing kuulub kajastamisele alati nii deebetis kui kreeditis, ongi muutus nii aktivas kui passivas.

Hea ja loogiline näide selle kohta on näiteks pangast laenu saamine — saate raha, see suurendab panga saldot.

Põhimõisted - bebee.ee

Teiselt poolt aga suureneb kohustuse rida — tekib võlg panga ees ja täpselt samas suurusjärgus. Ühe laenutehinguga olete muutnud bilansi mõlemaid pooli suurenevalt võrdses osas. Muutus bilansis on aktiva-sisene. Ehk — suureneb üks aktivakirje ja väheneb teine.

Bandook Chalegi Dj Remix -- सपना Choudhary New Song -- Dj Dance Song Sapna -- Sapna Chaudhary Song

Bilansimaht ei muutu, passivapool ja passivakontod tehingu kirjeldamisse kaasatud ei ole. Võimalik on see tehingute puhul, kus seotud on käibe- ja põhivara, näiteks põhivara ost ilma maksetähtaega kasutamata. Siis suureneb aktiva põhivara osa tehingu väärtuse osas ja väheneb rahakirje ei ole vahet, kas kassa või pank täpselt samas osas. Siis ütlemegi, et muutus on aktiva-sisene.

Muutus bilansis on passiva-sisene. Ehk - suureneb üks passivakirje ja väheneb teine. Bilansimaht ei muutu, aktivapool ja aktivakontod tehingu kirjeldamisse kaasatud ei ole. Võimalik on see tehingute juures, kus kaasatud on vaid passivakontod.

Raamatupidamise ABC

Passivakontod on kas kohustuste või omakapitali kontod, tehing saab olla seotud kas neist mõlema või ainult ühe poolega. Jah, ka see on passivasisene muutus, kui näiteks osa pikaajalisest laenust suunatakse ümber lühiajaliseks laenuks, kui aeg käes.

Kõik tingimused on täidetud — passivakontod on muutnud oma struktuuri, üks vähenemise, teine suurenemise suunas. Samaväärses summas vähenevad nii aktiva kui passiva. Ehk — väheneb aktiva ja väheneb passiva, seega mõlemad pooled. Ja kuna tehing kuulub kajastamisele alati nii deebetis kui kreeditis, ongi muutus nii aktivas kui passivas, seekord siis ainult vähenemise poole.

Me maha omakapitali tasu

Hea ja loogiline näide oleks laenu kohta. Kui enne võtsime laenu, siis nüüd maksame tagasi — maksate laenu tagasi, raha jääb vähemaks, see vähendab panga saldot. Teiselt poolt aga väheneb ka kohustuse rida — võlg panga ees kaob, täpselt samas suurusjärgus ning väheneb kogu bilansi passivapool.

Ühe laenu tagasimaksega olete muutnud bilansi mõlemaid pooli vähenevas suunas ja võrdses osas. Kasumiaruanne Kasumit taotleva äriühingu eesmärgiks on planeerida oma majandustegevus nii, et sissetulekud kaupade ja teenuste müügist oleksid suuremad kui tootmiseks või soetamiseks minevad kulud. Kui tulud ületavad kulud, siis teenib firma kasumit.

Kui tulud on kuludest väiksemad, töötab firma kahjumiga. Kasumiaruannet, õigemini öeldes, selle kasutatavat skeemi võib raamatupidaja ise valida. Skeemid on kirjeldatud seaduse lisades. Valik langetatakse tavaliselt ettevõtte tegevusprofiili silmas pidades, sest mingisugust vahet lõpptulemuse saavutamisel ei ole, number tuleb ikka seesama.

Kasumiaruanne kajastab ühe perioodi tulusid ja kulusid. Tulud eraldi — põhitegevuse tulud ühel real, muud tulud mujal; kulud — kaupade ja üldkulude eraldi arvestus. Kuhu ja kuidas tehingu kirjeldusi paigutada, selle on määranud ära juba eelnevalt koostatud sise-eeskiri ja kontoplaan.

1.4. Põhimõisted

Kasumiaruande kontodele kuuluvad registreerimisele kõik majandustehingud, mis on seotud kas tulu või kuluga. Töötasud ja maksud, elektriarved ja rendid, pastakad ja paberid, vahetustegevuse kaudu saadud müügihind ning erinevad finantstegevusega seotud tehingud. Tuludest lahutatakse lihtsa aritmeetikaga kulud, toimetatakse sama süsteemi alusel ka finantstulude- ja kuludega ja saadaksegi kasumiaruande lõpptulemus — kas kasum või kahjum.

Kasumiaruandesse ära palun suuna tehinguid, mis on ei ole seotud perioodiga. Ettemakstud reklaamiarve jääb bilanssi seniks, kui on lepingujärgne aeg vaatame kalendrit ja arvutame ettemakstud kulu suunata päriskuluks.

KONTOD Konto iseloomustamine Äriühingus on majandustehing sooritatud, algdokument kõigi oma kohustuslike rekvisiitidega jõudnud raamatupidaja juurde ja edasi? Edasi võtab algaja raamatupidaja lahti oma ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, uurib toimunud tehingu sisu, kontrollib oma mõtet ja asub koostama lausendit. Aga lausendist hiljem, esialgu räägime kontodest. Näide: Ilus tehing, panga arveldusarvel oleva raha kassasse toomine.

Omakapital ehk netovara on raamatupidamiskohustuslase vara ja kohustuste vahe. Omakapital on äriühingu omanike poolt investeeritud kapital, kasumi arvel moodustatud reservid ja kasutamata jäänud kasumi jääk. Omakapital on äriühingu puhas vara, st varast on maha arvestatud kõik kohustused. Omakapital on pikk nimekiri headest asjadest — ettevõtte osa aktsia kapital omanike sissemaksud osakapitalikseelmiste perioodide aastate kasumid no muidugi kahjumid ka, aga kes seda ikka armastabkäesoleva aruandeaasta kasumid kahjumidreservid ohh, mis need veel on, kuulen kilkeid — need on sinu firma kasumist kõrvalepandud rahad kas põhikirjaliselt nõutud osas või ka näiteks suuremaks tulevikuliseks väljaminekuks külmutatud summad, mida muuks otstarbeks ei kasutata.

Eesti hea raamatupidamistava — rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

Eesti hea raamatupidamistava tundmine on raamatupidajale vajalik, sest kõik läbiviidavad toimingud, mis raamatupidaja teostab, peavad juhinduma kas eelpoolnimetatud tavast või rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IFRS. Üldjuhul aga kasutavad Eesti äriühingud ikkagi Eesti hea raamatupidamistava. Ja kust need tavad leida, tekib küsimus?

Raamatupidamise Toimkonna juhendid on need, mida vajad!

Riigiametitel lisanduvad veel riigi raamatupidamise üldeeskirjad jmt, Sina eraettevõtjana pead järgima ikkagi seaduse eraettevõtjale määratud osa ning Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, riigiasjad las käia omi radu. Nii et kui Sa ei taha oma pead väga sassi ajada, siis on parem neid eeskirju mitte välja otsima hakata. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit vara, kohustusi ja omakapitali.

Pea Sa seda hästi meeles — kindla kuupäeva seisuga! Ei ole olemas bilanssi aastaks Z, on vaid bilanss Bilansiskeemi leiad seaduse lisast. Bilansi paremaks lugemiseks võib bilansikirjete alaliigendusi esitada majandusaasta aruande lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult.

Osakapitali sissemakse peale asutamist

Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Alati pead arvestama sellega, et bilanss on majandusaasta aruande ühe osana avalik informatsioon, mida potentsiaalsed kliendid ja partnerid võivad uurida.

Me maha omakapitali tasu

Seega, hoia oma ettevõtte visiitkaart korrektne ja arusaadav. Kasumiaruanne tulude ja kulude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit.

Ja siin on bilansiga võrreldes teistmoodi ajamõõde — kasumiaruanne koostatakse perioodiliselt, näiteks aasta Z kohta tervikuna, või pooleks aastaks või kvartaliks või kuuks, aga ikka viimasest kasumiaruandest kajastatava perioodi nt kalendrikuu lõpuni.

Me maha omakapitali tasu

Ning äramärkimist leiavad kauba plekkämbrite müügisummad, ostusummad, kulud üldisele tegevusele rendid, telefoniarvedpalgakulud ja finatsilised kulud-tulud. Kasumiaruanne on alati bilansi juurde kuuluv osa, lahutada neid ei saa. Tegevjuhtkond — raamatupidamiskohustuslase igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud.

Milliseid dokumente sa peaksid säilitama, kui kaua ja kuidas seda teha? Lisad: Käibemaksuga ja käibemaksuta arve näidised Algdokumentideg a seotud reeglid 5. Oma Numbrid ehk aruandlus Vaatame veelkord aruandeid, veidi põhjalikumalt.

Mida kasumiaruanne, bilanss ja rahavoogude aruanne sulle näitavad? Mida sisaldab aastaaruanne ja kuidas seda lugeda?