Liigu sisu juurde

Ettevõtte kohustused varasemate strateegiate kohta tekitab ettevõtte arengus mingit inertsi. Arutelud, ülesanded ja rühmatööd toimusid paralleelselt kolmes klassiruumis, igas paarkümmend õpilast.

Kasutatud kirjandus 4. Õppekavaarendus, õppematerjalide väljaandmine Suur osa maailmaparanduslikest sekkumistest, mis üritavad inimeste käitumist muuta ja nende valikuid suunata, on olemuselt harivad. Tarbijaharidus ingl consumer educationtarbijakoolitus ning pigem alg- ja üldhariduse kontekstis kasutatav tarbijakasvatus teenivad kõik harimise eesmärki.

Selleks vajab tarbija teadmisi tarbimisega kaasnevatest riskidest ja probleemidest, oskusi neid riske ja probleeme ära tunda ning neid ennetada või nende suhtes kõige optimaalsemalt käituda, hoiakuid ja veendumusi õige eluviisi kujundamiseks ja hoidmiseks.

Euroopa Komisjoni ülalpeetav üleeuroopaline tarbijahariduse veebikeskkond dolceta. Tarbijaharidus on kujunenud valdkonnaks, mis püüab tarbija ja kodaniku rolle ühendada, tuues üsna otsesõnu tarbimiskeskkonda sisse kodanikuks olemise mõõtme ehk vastutuse ühiskonna, iseenda ning lähedaste ees.

Millises valdkonnas sina tunned, et tahaksid rohkem teada saada tarbimisega kaasnevatest riskidest ja probleemidest?

4.2.2. Koolitamine. Õppekavaarendus, õppematerjalide väljaandmine

Inglise keeles on kasutusel ka mõiste consumer literacy, mida võiks tõlkida kui tarbijapädevust, kuid see termin ei ole meie keeleruumis oma kindlat kohta leidnud. Küll aga on seda mõisted media literacy ehk meediapädevus ja financial literacy ehk finantskirjaoskus. Üldiselt on tavaks kõiki neid kitsamad valdkondi vaadelda tarbijahariduse osana. Meediapädevus ei ole otseselt siinse teksti teema, kuid huvilistel soovitame uurida meediapädevuse mõiste seletust samalt Euroopa tarbijahariduse kodulehelt.

RAPORT ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta

Mõlema mõistega on seotud ka harimine ehk siis meediaharidus ja finantskirjaoskuse parandamine kui protsessid teatud oskuste ja tegutseja enesekindluse poole liikumiseks ning erinevad pädevused ja kirjaoskused kui lõppstaadiumid.

Paljud sekkumisviisid, mida siinne õpik lahkab, liigituvad just tarbijahariduse ja selle alamvaldkondade Panga arukate valikute loppemise strateegia.

Kaubanduskeskuse strateegia

Etteruttavalt tuleb aga öelda, et meediapädevuse ja meediahariduse temaatika on Eestis ulatuslik ning akadeemiliselt tugev eraldiseisev ala, mille mahu ja sügavuse tõttu ei ole käesolevas õpikus seda kuigi palju puudutatud. OECD on üks kesksemaid organisatsioone, mis tarbijahariduse temaatikat kogu maailmas kaardistab ja suunab. Sarnaselt üldlevinud õppimise jaotusele jagab ka OECD tarbijahariduse kolmeks: formaalharidus formal education ehk õppetöö haridusasutustes, mis on õppekavadega fikseeritud, teiseks huviharidus non-formal education ehk selgelt korraldatud ja eesmärgistatud, kuid ametlikust õppekavast väljapoole jäävad õppetegevused haridusasutustes, ning vabaharidus informal educationmis kätkeb endas kogemusi ja õppeprotsessi väljaspool haridusasutusi ehk siis õppimist igapäevase elu ja töö käigus vt Consumer Education Käesolevas õpikus käsitletud sekkumisviisid võivad aset leida kõigis kolmes hariduse alajaotuses.

Üldisem tendents on siiski täna see, et tarbijahariduse temaatika on Eesti riiklikesse õppekavadesse ehk siis formaalharidusse alles oma teed leidmas ning väljendatud seal pigem kaudselt kui otse, kuigi arengud ses vallas on üsna Panga arukate valikute loppemise strateegia.

Nii Panga arukate valikute loppemise strateegia Tarbijakaitseamet kui ka Finantsinspektsioon töötavad välja erinevaid õppematerjale ja tunnikavu üldhariduskoolidele.

Selles rõhutatakse, et tarbijahariduse vallas on olulised vahendajad õpetajad, haridustöötajad, nõustajad ning kommunikatsiooniala professionaalid alg- ja täiendusõppe kõigil õppealadel ning -tasanditel TemaNord Niisiis ei ole tarbijaharidus mitte ainult formaalse haridussüsteemi OIC-valikute strateegiad, vaid see on igapäevaeluline õppimise ja õpetamise protsess, milles on suur roll nii tarbijal enesel kui ka kõikvõimalikel harijatel kõige laiemas mõttes.

Siiski torkab silma, et mõnevõrra suurem rõhk on ametlikes tarbijahariduse allikates haridustöötajatel ning tarbijal enesel kui õppijal. Vähem on mitmesuguseid materjale ja suuniseid pakutud eraettevõtetes või ka mittetulundussektoris töötavatele spetsialistidele, kes ometi ka väga palju sedasorti harimisega tegelevad. Siinne õpik püüab mõneti seda tühimikku täita, olles suunatud mitte niivõrd haridusala inimestele, kuivõrd kommunikatsiooniga tegelejatele nii ettevõtteis, MTÜdes kui ka riigiasutustes.

Täna on veel vara rääkida tarbijahariduse kui selgelt etableerunud valdkonna olemasolust Eesti üldhariduses, pigem on ta sealgi projekti ja programmipõhine, üksikute õpetajate initsiatiivist ning paljuski ka riigiametite, eesotsas Tarbijakaitseameti ja Finantsinspektsiooniga, toetusest ja tõukest tulenev.

Tehnoloogia Strateegia

Veelgi enam on säärane maailmaparanduslik, tarbijat ja kodanikku hariv suund projekti- ja kampaaniapõhine väljaspool formaalharidussüsteemi. Siin on suur hulk tegutsejaid, kelle algatused on alles võtmas koordineeritud kuju. Üks hea näide liikumisest suurema planeerituse ja sünergia suunas on Rahandusministeeriumi algatatud finantskirjaoskuse edendamise strateegia koostamine, millesse on kaasatud hulgaliselt erinevaid osalisi haridustöötajatest pankade ja kindlustusseltsideni.

Millised on sinu arvates need mured, millele Eestis finantskirjaoskust arendades peaks eeskätt püüdma lahenduse leida? Kommunikatsiooniprojektide tegijate vaatevinklist on hariduslikud programmid ja algatused sageli kombineeritud sotsiaalturunduslike võtetega. Hiljutisele uurimistööle Madiste ning ka maailmapraktikale Economic Educator tuginedes võib aga väita, et turunduslikku käsitlust mõistavad tarbijahariduse eksperdid pigem toetava meetmetepakmena ning hariduslik käsitlusviis on primaarne.

Sageli nähakse sotsiaalturunduslikku tuge küll vajalikuna, kuid samas suure kuluallikana, milleks Eesti piiratud eelarvetega tegutsejatel nii riigiameteil kui ka erafirmadel rahalisi vahendeid napib. Samas on harimine eri autorite arvates seda siis eeskätt informaalse hariduse mõttes ka sotsiaalturunduse osa, seega jäävad ranged piirid pigem analüütilisteks eristajateks ning enamiku kommunikatsiooniprogrammide puhul võib parimaks lahenduseks pidada kompleksset paljude meetodite ja kanalite segu.

Näitejuhtum 4. Teostamise aeg ja kanalid : esimesed alkoholiteemalised prooviseminarid toimusid Lisaks said seminaridest osa 15 lasteasutuse kollektiivi üle Eesti.

Herbo kauplemise susteem

Töökohapõhiste praktiliste seminaride kaudu kaasatakse tööandjad ja töötajad mõttevahetusse mitmel tasandil ning luuakse sünergia töökoha ja kodu vahel. Kuna kahetunnised praktilised seminarid peetakse töökohas, on eesmärk jõuda tööandjate kaudu paljude perede ja lapsevanemateni. Näide Seejärel saadetakse töötajatele pöördumiskiri, milles teavitatakse töötajaid kampaania põhjustest, algusest ja korraldusest ning kutsutakse seminaridel osalema.

Enne seminaride algust toimub töökeskkondades tähelepanu tõmbamiseks ning teemale häälestumiseks plakatikampaania. Sealjuures võib kasutada nii standardplakateid kui ka oma töötajate fotosid ja kohandatud sõnumeid.

  • Kasvu strateegia viiakse läbi kolmel viisil: 1 konkureerivate ettevõtete imendumine aktiveerimise teel omandamine kontrollipakett aktsiad ; 2 ühendada ühendamise ühing ligikaudu võrdsete põhimõtete kohta ühes organisatsioonis; 3 eri riikide organisatsioonide ühisettevõte ühisprojekti rakendamiseks, kui see ei kahjusta ühte lepinguosalist.
  • Valikudxpress vs interaktiivsed maaklerid
  • Ситуация аналогична принципу неопределенности Гейзенберга в физике.
  • Патрик, Паи, Бенджи и дети только что отправились в классную комнату.

Kahetunnistel seminaridel kutsutakse täiskasvanuid alkoholi tarbijate ning lapsevanematena arutlema ja kaasa mõtlema, kuidas muuta oma elukeskkonda selliselt, et alkoholi kahjusid vähendada. Peale selle antakse praktilisi näpunäiteid ja soovitusi, kuidas alkoholiga seotud teemadel lapsega avatult vestelda.

Terve Eesti SA korraldas Praegu tegeleb sihtasutus vahetu tagasiside ja rahulolu mõõtmisega, tulevikus on plaanis mõju hinnata ka mitmetasandiliselt. Ettevalmistamisel on hindamismudel, mille põhjal sooritatakse erineva suurusega ettevõtetes mõju hindamine kolmel tasandil baastase, 5 kuud pärast ja Panga arukate valikute loppemise strateegia kuud pärast programmi ning teostatakse tulemuste analüüs.

Samas on hindamismudeli väljatöötamine rahastajatest sõltuv projektitegevus, mille jaoks on õpiku käsikirja valmimise hetkel esitatud taotlus. Kursuse on välja töötanud töörühm, mille liikmete nimekirja ei ole riiklikus õppekavas märgitud.

See on üks kuuest kohustuslikust emakeelekursusest gümnaasiumis, mille peavad läbima kõik gümnaasiumiõpilased.

Kursuse ettevalmistust toetab Eesti Meediakoolitajate Liit. Teostamise aeg ja kanalid : alatesgümnaasiumid üle Eesti. Üldeesmärk: kursuse lõpetamisel on õpilane saavutanud järgmised õpitulemused: tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis; tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis; eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast; tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted; analüüsib kriitiliselt reklaami ning arutleb reklaami ja mainekujunduse teemadel; oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid keelevahendeid.

Sihtrühmad: gümnaasiumide õpilased, eesti keele ja kirjanduse õpetajad. Tegevused ja väljundid: kursus on osa eesti keele ainevaldkonna kohustuslikust õppest. Kursuse peamised teemad keskenduvad meedia žanritele, kanalitele ja tekstidele, sh turunduslikele tekstidele, reklaamile. Kursuse ettevalmistuseks ja toetuseks korraldab eeskätt Eesti Meediakoolitajate Liit täienduskoolitusi emakeeleõpetajatele vt teostajad. Tulemused, jätkusuutlikkus: kursuste toimumise algusaeg gümnaasiumides üle Eesti on Õpetajate täienduskoolitus SA Innove rahastamisel jätkub eeldatavasti.

Kirjelduse allikad: gümnaasiumi riiklik õppekava, Eesti Meediakoolitajate Liit. Finantsinspektsioonil on hariduslikke tegevusi, mis on suunatud eri vanuses inimeste finantskirjaoskuse parandamiseks, palju ja mitmesuguseid.

Need moodustavad osa rahandusministeeriumi vastava strateegia tegevustest. Tegu on tunnustust vääriva püüdega luua erinevate meetmete vahele sünergiat ning poolte vahele koostööd eesmärgiga, et algatused elaksid edasi ka siis, kui konkreetne Finantsinspektsiooni algatus on lõppenud.

Alljärgnev näide ei ole esitatud päris samas formaadis eelmistega, kuid annab ülevaate mõnest Finantsinspektsiooni ettevõtmisest ja nende enda hinnangust tegevuse tulemuslikkusele. Seal kogetu põhjal töötati Pangaliidu finantskirjaoskuse toimkonna abil välja lõplikud õppematerjalid nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Eesmärk oli luua formaat, mida koolid saaksid ise kasutada uues õppekavas sisalduva projektipäeva sisustamiseks ning finantskirjaoskuse teemade õpetamiseks.

Samuti püüdsime aidata õpetajatel teadmisi täiendada ja saada ideid finantskirjaoskuse teemade liitmiseks erinevate õppeainete tundidesse. Arutelud, ülesanded ja rühmatööd toimusid paralleelselt kolmes klassiruumis, igas paarkümmend õpilast. Päeva lõpus kogunesid kõik ühte saali, et koos loovtööna visuaalselt kujutada rahaasju erinevates eluetappides ja viktoriinis oma teadmised proovile panna.

Mis on parim binaarsete valikute platvorm

Samal ajal toimusid loengud, ülesanded ja arutelud ka õpetajatele. Kokku osales neil üle õpetaja ning õpilase. Muud haridustegevused ja nende hindamine Lisaks on e-raamatuna kättesaadav ja ka paberkandjal koolidesse saadetud eelnimetatud finantsaabits olemas ka venekeelsena.

Jaga voimalusi ja tasusid

See ei ole otseselt õpik, vaid abimaterjal õpetajale. Kõik õpetajatele loodud materjalid saavad lähiajal olema veebilehel Koolielu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tarbijaharidus, mille alla teatud mööndustega peaaegu kõiki siinses õpikus käsitletud kommunikatsioonialgatusi võib paigutada, on moodsa lääneliku riskiühiskonna nähtus.

Igapäevaelus toimetulek, olgu see siis tervislikult toitumine või finantsteenuste tarbimine, on komplitseeritud. Info ja eksperditeadmised õigete valikute kohta muutuvad pidevalt, tehnoloogia ja teenused arenevad kiiresti ning turuühiskonnas on pakkuja poolel, olgu selleks eraettevõtted või ka riik, võrreldes üksikisiku või tema perega alati rohkem infot, võimu ja ressursse.

Samas on needsamad võimu ja ressursside omajad sageli olukorras, kus tarbija harimine vastutustundlikumaks, iseseisvamaks ja pädevamaks on kokkuvõttes kõigile kasulikum.

Kuidas teha head raha internetis tasuta

Seega on kodanik-tarbija pidevalt valikute ees, mida osta, kuhu minna, kellega suhelda ja keda uskuda ehk siis missuguseid sekkumisi oma ellu — näiliselt kui tahes maailmaparanduslikke ja üllaid — käsitleda siiraste püüdlustena parandada elukvaliteeti ning milliseid näha kontrollile ja võimule allutavate vahelesegamistena indiviidi vabadusse.

Üksikisiku ja ühiskonna, tarbija ja kodaniku huvid on ja jäävad erinevaks. Ainus, kus ei näi olevat valikut, on see, et nii kommunikaator kui ka sihtrühma esindaja peavad õppima toime tulema keerukuse, mitmetähenduslikkuse ja määramatusega, s. Elu keerukates valikutes peab toime tulema ka noorem põlvkond, kelle kasvatamise kodanik-tarbijaks on paljud programmid oma missiooniks võtnud.

Noorte tarbijakasvatuses on ka palju uudseid käsitlusviise, üks neist hariv meelelahutus ehk edutainment, millest tuleb juttu järgnevas alapeatükis.