Liigu sisu juurde

Valdkonnad, mis nõuavad tõsisemat ja keerukamat otsustusprotsessi, või kus eeldused ja hinnangud omavad märkimisväärset mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele, on ära toodud lisas 4. Modigliani ja F. Teisisõnu on dividend osaniku või aktsionäri omanikutulu. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid bilansis ja rahakäibe aruandes koosnevad rahast kassas ja pangakontodel ning kõrge likviidsusega riskivabadest ja lühiajalistest pangadeposiitidest, mille tähtaeg on kuni 3 kuud. Seega on dividendide väljamaksmisel positiivne mõju aktsia hinnale.

Lisa 2. Kirjeldatud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikide aruandes esitatud aastate puhul, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.

Kontserni raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu EL poolt edaspidi IFRS. Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud tuletisinstrumendid, mis on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande, nagu on kirjeldatud arvestuspõhimõtetes. Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on AS Tallinna Vesi juhatuse poolt kinnitatud avaldamiseks Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruanne koostamine vastavalt Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega IFRS nõuab oluliste juhtkonnapoolsete otsuste tegemist.

Aktsiate moju puhaskasumis

Samuti tuleb juhatusel kasutada oma otsustusõigusi kontserni arvestuspõhimõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis nõuavad tõsisemat ja keerukamat otsustusprotsessi, või kus eeldused ja hinnangud omavad märkimisväärset mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele, on ära toodud lisas 4.

Aktsiate moju puhaskasumis

Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised.

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 1.

Aktsiate moju puhaskasumis

Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. Muudatus lubab ettevõtete konsolideerimata Aktsiate moju puhaskasumis tütar- ühis- ja sidusettevõtete kajastamisel kasutada kapitaliosaluse meetodit.

Dividendipoliitika

Muudatused selgitavad standardi IAS 1 juhiseid olulisuse, info koondamise, vahesummade esitamise, finantsaruannete struktuuri ja arvestuspõhimõtete avalikustamise osas. Kontsern hindab standardite mõju finantsaruandele. Muudel uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Kontsernile. Konsolideerimispõhimõtted, äriühenduste ja tütarettevõtete kajastamine Ettevõtet loetakse tütarettevõtteks juhul, kui Kontsern omab ettevõttes üle poole ettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on võimeline kontrollima selle tegevust ja finantspoliitikat kasusaamise eesmärgil.

Tütarettevõte on Kontserni aastaaruandes konsolideeritud. Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtte finantsnäitajad.

Lahjendatud EPS (aktsiakasum)

Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud, samuti on elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud kui kahjumit ei saa katta. Kontserni kuuluv ettevõtte kasutab samasuguseid arvestuspõhimõtteid. Vajadusel on tütarettevõtte arvestuspõhimõtteid muudetud kindlustamaks vastavust Kontserni arvestuspõhimõtetele.

Ettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringut tütarettevõttesse soetusmaksumuses millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Välisvaluuta Arvestus- ja esitusvaluuta Aruanne on koostatud eurodes ümardatuna lähima tuhandeni, v. Välisvaluutas toimunud tehingute ning välisvaluutas fikseeritud varade ja kohustuste kajastamine Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro emaettevõtte ja Eestis asuvate tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid.

Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja —kohustused rahas tasutavad nõuded ja laenudhinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Aktsiate moju puhaskasumis tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi koondkasumiaruandes.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks.

Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse 12 kuu jooksul järgmisel majandusaastal või Kontserni tavapärase äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustustena on näidatud kohustused, mille maksetähtaeg saabub pärast bilansipäeva või järgmise majandusaasta jooksul või mis tõenäoliselt tasutakse järgmisel majandusaastal või Kontserni tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena.

Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid bilansis ja rahakäibe aruandes koosnevad rahast kassas ja pangakontodel ning kõrge likviidsusega riskivabadest ja lühiajalistest pangadeposiitidest, mille tähtaeg on kuni 3 kuud. Äritegevuse rahavoogusid kajastatakse kaudsel meetodil, kusjuures kasumit või kahjumit korrigeeritakse mõjudega, mis tulenevad mitterahalistest tehingutest, varasematest või tulevastest äritegevusega seotud ettemaksetest või viitvõlgadest, ning investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogudega seotud sissetulekutest või väljaminekutest.

Investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsesel meetodil. Finantsvarad Finantsvaradeks loetakse raha, nõuded ostjate vastu, viitlaekumisi, muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid, sh positiivse väärtusega tuletisinstrumente. Finantsvarad kajastatakse bilansis väärtuspäeval st päeval, mil Kontsern saab ostetud finantsvara omanikuks ja kantakse bilansist välja, kui Kontsern on üle andnud kõik olulised vara ja omandiõigusega seotud riskid ja hüved.

Sõltuvalt finantsvarade omandamise eesmärgist ja juhtkonna plaanidest jagatakse finantsvarad järgmistesse kategooriatesse: õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatavad finantsvarad nõuded ja laenud müügiootel finantsvarad.

12. Finantsturud

Seisuga Finantsinstrumendina õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatakse kauplemise eesmärgil hoitavaid finantsvarasid st vara on omandatud edasimüügi eesmärgil lähitulevikus. Õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatavad finantsvarad võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, tehingukulud kajastatakse koondkasumiaruandes.

Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Edasiselt kajastatakse laenusid ja nõudeid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit miinus võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid.

Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Lisa 2. Kasutatud arvestuspõhimõtted

Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku Kontsernile vastavalt esialgsetele lepingutingimustele.

Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusest. Aktsiate moju puhaskasumis nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust nõuete väärtuse languse osas.

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo- ning teistest otsestest väljaminekutest, millest on Tooleping aktsiaoptsioonidega arvatud toetused ja allahindlused.

Aktsiate moju puhaskasumis

Varude kuludesse kandmisel on kasutatud kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtuseks on müügihind, millest on maha arvatud müügikulutused. Müügiootel varad Müügiootel Valikud fxpro binaarne loetakse materiaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust ning varaobjekte pakutakse müügiks nende õiglase väärtusega realistliku hinna eest.

Müügiootel varad kajastatakse bilansis käibevarana ning nende amortiseerimine lõpetati vara ümberkvalifitseerimise hetkel. Müügiootel varad kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis ja soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalik väärtuse langus. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: varaobjekt on Kontserni poolt kontrollitav; on tõenäoline, et Kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; objekti soetusmaksumus Aktsiate moju puhaskasumis usaldusväärselt hinnatav.

Litsentsid Immateriaalse varana kajastatakse arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest loodetakse saada tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.

Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 10 aastat.

Muu immateriaalne Aktsiate moju puhaskasumis Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 10 aastat.

TPD: AS Trigon Property Development Majandustulemused, 12 kuud 2007

Ostetud põhivarade soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid, sh sisemisi tööjõukulusid. Tööjõukulud kapitaliseeritakse töötaja tunnihindega töötundide arvu alusel, mis olid vajalikud vastava vara viimiseks tööseisundisse ja —asukohta nii, et seda on võimalik kasutada juhtkonna poolt ettenähtud viisil. Tunnihinnad on arvutatud individuaalselt iga töötaja kohta ning koosneb lisaks palgakuludele töötajaga seotud muudest otsestest kuludest.

Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga Aktsiate moju puhaskasumis, amortiseeritakse osad Aktsiate moju puhaskasumis põhivaraobjektidena.

Võetud finantskohustustega seotud kulutused, mis on otseselt seotud põhivarade omandamise, ehituse või tekkimisega, kapitaliseeritakse põhivara koosseisus. Põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et Kontsern saab tulevikus varaobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta.

Asendatud komponent või proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse bilansist maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena.

Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Rakendatavad amortisatsioonimäärad on järgmised:.