Liigu sisu juurde

Kui sellele lisandub veel mõne suurema panga raskustesse sattumine, on tulemuseks mürgine kokteil, kus eurotsooni tulevik taas küsimärgi all. ISIS elab jõuliselt edasi sotsiaalmeedias ning radikaalselt meelestatute peades. Tippkohtumisest võtab osa ka Iraani president Hassan Rouhani. Tuleb hoida Türgi lähedal, idapiiril toimuv pildil ning sanktsioonid jõus seniks, kuni näha käega katsutavaid tulemusi Minski kokkulepete rakendamise osas. Peale aastakümneid kasvu on jõutud olukorda, kus edasise edu nimel on vaja teha valulisi reforme ning mis veelgi hullem, napib perspektiivi, et minu lapsed saavad elama minust paremini.

Lainet, mis saabub kogu moodsa tehnoloogia ja teadmise kiuste alati üllatusena. Eesti ELi Nõukogu eesistumiseni on täna jäänud veidi alla päeva ning ohutase poliitiliseks tsunamiks Euroopas on maksimaalne.

TSUNAMIHOIATUS EESTI EESISTUMISELE!

Küsimus on üksnes selles, et millal täpselt ning kas turvalisena näiv sadam peab vastu. See on ka põhjus, miks parimad eksperdid ning läbirääkijad tuleb panna välja Brüsselis, Tallinnas ja mujal. Prestiiž oleks olnud primaarne Täna tuleb Kaubandusliku elektrisusteem kogu Euroopa Liidu hinges püsimise eest, vastasel juhul saame peksa nii majanduslikult kui julgeolekupoliitiliselt.

Kohtuvaidlused ning parlamendi kaasamine võivad lükata selle avangu ka otsejoones Eesti eesistumisse. May ei tee saladust, et väljumine saab olema raske. Tooripartei häälekamad liikmed on soovitanud stsenaariumit, mille kohaselt peaks UK koheselt peale avalduse esitamist deklareerima, et ei ole Euroopa Liidu liige. Hakkama seejärel ilma pikema jututa muutma siseriiklikult reegleid, mis ebamugavad ning jätma paika senise kaubandussüsteemi Euroopa Liiduga. Ehk siis viskama ühepoolselt prügikasti kõik ebamugavad kohustused ning jätma kehtima üksnes selle, mis Kaubandussusteem terav suhe saareriigi huve.

Kogu lahkumisläbirääkimiste raskuskese asetub kahele küsimusele. Esiteks, kas ELi Kaubandussusteem terav suhe aluseks loetavast neljast vabadusest on isikute liikumisvabadus võimalik prügikasti visata?

Teiseks, kui palju ikkagi peab UK tulevase suhte eest maksma? Eesti on neis vaidlustes juba ette kaotanud ning kaotab veel, seda nii UK valulisest lahkumisest kui ka sellest, et ELi aluspõhimõtteid asutakse selle protsessi käigus õõnestama. Lisaks sellele saab kaotus olema ka rahaline.

Taiuslik raha Binaarne valikud

Ülevaatamisele läheb kogu senine ELi eelarve, sest UK lahkumisavaldus tähendab teoorias seda, et nad lahkuvad enne käesoleva finantsperspektiivi lõppu. Seda suppi peab hakkama hulpima eesistuja Eesti, sest lahendus tuleb leida kohe. Theresa May reisib mööda Euroopa Liitu ringi ning teda toetab üks maailma võimekamaid diplomaatilisi teenistusi.

G7 tülitseb, Xi ja Putin sõbrustavad

Ettevalmistused eelseisvaks lahinguks on täies hoos. Ei ole juhuslik ka Kaubandussusteem terav suhe, et UK kaitseminister Michael Fallon lubas järgmise aasta kevadel lähetada Eestisse NATO idasuuna kindlustamiseks sõdurit, tankid ning droonid. Avalikkusele suunatud sõnum oli selge, kõiges on süüdi Euroopa mandariinid ja euroametnikud, kes põikpäiselt keeldusid revideerimast vaba liikumise põhimõtet. Seda vastupidiselt omaendi kodanike ootustele, kes sooviks selle vabaduse osas piiranguid.

Seda sõnumit võimendatakse tahtlikult.

Voimalused prugikasti ostmiseks

Seal on binaarne valikud turvalised investeeringud on ebamugav nii Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Taanis kui mujal. UK diplomaatia rõhub sellele, Kaubandussusteem terav suhe teema üles kiskumine valimisdebattides sunnib peavoolu parteisid jõudma järeldusele, et inimeste vaba liikumine pole siseturu toimimise seisukohalt primaarne ning kompromissid on põhjendatud.

JANDEWALA MANDIR LIVE JAGRAN PART 1

Lisaks muidugi jutt sellest, et UK on suur turg ning Euroopa majandus saab löögi. See on teema, mis lendab pauguga Eesti eesistumisse. Leiame end eesistujariigina olukorrast, kus oleme sunnitud vähem või rohkem koordineerima karistusaktsiooni oma ühe lähima partneri vastu.

Kui siinkohal üldse midagi valitsusele soovitada, siis distantseerumist ohutumasse kaugusse. Teha kohe täna teha selgeks, et eesistuja ei soovi endale nende läbirääkimiste põhiraskust. Toetada joont, kus lahkumisläbirääkimised jääks Euroopa Komisjoni vedada ning uue suhtemudeli poliitilise raamistiku välja pakkumine riigipeade tasemele Ülemkogu eesistuja Tuski juhtimisel. Poolte valimisest pääsu ei ole.

Teine Kaubandussusteem terav suhe — julgeolekukriis Vene agressioon Ukrainas on president Ilvese sõnul suurim hoop Euroopa senisele julgeolekuarhitektuurile. Tänane status quo on külmutatud konflikt Ukrainas, üha enam ettearvamatult käituv Venemaa ning hammas hamba vastu relvastumine mõlemal pool piire.

Lääneriikide taluvuse piire ning võimekust kombatakse Arktikast Süüriani.

Iskanderid Kaliningradis, pommitamine Aleppos, koostöö tihendamine Türgiga. Agressioonile Ukrainas on Euroopa Liit seni reageerinud ühtsena, püüdes isoleerida Venemaa rahvusvaheliselt areenilt ning kehtestada sanktsioonid. See sisuliselt oli ka üks peamiseid põhjuseid, miks Putin üleüldse võttis vaevaks lääneriikidega Ukrainast rääkida ning Minskisse sõita. Seni on Minski kokkulepete puudulike täitmine tähendanud sanktsioonide pikendamist pikema aruteluta. See ei pruugi nii aga jääda.

Ühtse tugeva joone hoidmine Venemaa suunal on Brexiti tingimuste muutumas keerukamaks. Putini jaga ja valitse poliitika on tavapäraste sponsorite kõrval ebamugavalt nihelema pannud mitmed Ida-Euroopa pealinnad eriti mõned Visegradi riigid. Ühtse poliitika hoidmisele ei aita kaasa ka üha teravamaks kiskuvad suhted senist jõulist Vene suunda toetava Poola ning Lääne-Euroopa riikide vahel.

Muutumas on ka suhtumine kaitsekoostöösse.

USAs toimuvatel presidendivalimistel on üks kandidaatidest piltlikult seadnud NATO ühiskaitse klausli sõltuvusse rahalistest sissemaksetest. Andes seeläbi mõista väga Aktsiavoimaluste tehingud levivad, et Euroopa peab ise oma kaitsmise eest hoolt kandma.

Ja sarnased hääled kostuvad võimsamalt ka Euroopast. Prantsusmaa peaminister Valls teatas oma programmilises kõnes, et mitmed Euroopa riigid peaks tõsiselt mõtlema, kas üksnes lootmine ameeriklastele on mõistlik.

Jaga valikutehindade hindade mudel

Vallsi sõnul ei ole varju, mis kaitseks mõningaid Euroopa riike igasuguse välise mõju eest. Samuti on harukordselt lühinägelik arusaam, et konfliktid Lähis-Idas ei puuduta meid ning Aafrikal pole seost Euroopaga. Sõnum vastu Prantsusmaa presidendivalimisi on seega selge, on aeg vaadata asju tervikuna. Kui tahate midagi, siis peate olema valmis andma vastu mujal — migratsioonis, sõjalistes hangetes, meie muredes Aafrika suunal jne. Ühises liidus on mured ja vastutus jagatud.

Keeldudes solidaarsusest pole põhjust oodata midagi vastu. Eesti kui ELi Nõukogu eesistuja ülesandeks on sel hapral jääl käies püüda säilitada arusaam, et NATO on julgeoleku tagamisel alus ning Kaubandussusteem terav suhe, mis ehitatakse Euroopa Liidu lipu all saab seda üksnes toestada, mitte mingil juhul asendada. Tuleb hoida Türgi lähedal, idapiiril toimuv pildil ning sanktsioonid jõus seniks, kuni näha käega katsutavaid tulemusi Minski kokkulepete rakendamise osas.

Must stsenaarium oleks see, et ameeriklased otsustavad oma rolli Euroopa kaitsmisel märkimisväärselt taandada, Türgi pöörab selja ning tühimiku lappimiseks napib Euroopal poliitilist tahet. Ja mis kõige hullem, et senine ühiste väärtuste kaitsmisel põhinev julgeoleku tagamine asendub lihtlabase reaalpoliitikaga. Sisuliselt on kaotatud terve kümnend, inimesed on jäänud vaesemaks ning majanduskasv on nõrkadel alustel.

Paevase kaubanduse riski strateegia

Eurotsooni riikide võlakoormus on endiselt ohtlikult kõrge. Vastuseis kärpepoliitikale kasvab ning selle ilmekaks näiteks on detsembris Itaalias toimuv referendum.

G7 tülitseb, Putin ja Xi demonstreerivad ühtsust

Sisuliselt hääletatakse ühe suurima euroriigi, kel ühtlasi üks raskemaid võlakoormaid Peaminister Renzi kukkumine ning koomik Beppe Grillo Viie Tähe liikumise võimule tulek tähendaks Eesti eesistumise hetkeks korralikku paanikahoogu. Kui sellele lisandub veel mõne suurema panga raskustesse sattumine, on tulemuseks mürgine kokteil, kus eurotsooni tulevik taas küsimärgi all. Eurotsooni majandus on stabiliseerinud peaasjalikult tänu Euroopa Keskpanga valmisolekule osta kokku kaosesse langevate liikmesriikide võlakirju ning seeläbi turud maha rahustada.

  1. Shanghai Koostööorganisatsioon loodi
  2. Hiina ja Vene president kiitsid pühapäevasel tippkohtumisel Shanghai Koostööorganisatsiooni SCO laienemist, demonstreerides ühtsust, mis on teravaks kontrastiks lahkhelidele maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 ridades.
  3. Kuidas ei mojuta aktsiaoptsioone
  4. Николь прикинула в уме.

Ühtlasi on püütud ohtra rahatrüki ning madalate intressimäärade abil hoida eurotsooni majandust kasvamas. Kasv on aga kõigele vaatamata niru ning sisemiste vastuolude tõttu on uppumas kõik suuremad ideed ja algatused, millega loodeti puhuda sisse uut hingamist närbuvale majandusele.

Vabakaubanduslepingute sõlmimisel on hoog raugenud ning ka siseturu edendamisel on võetud vastu suurriikide valimisi väga Kaubandussusteem terav suhe hoiak näiteks teenuste vaba liikumise osas. Lepe USAga on jõudmas tupikusse ning ka Kanadaga ei ole veel seiklused lõppenud. Hollandi peaminister Rutte on valmistamas ette kolleege halbadeks uudisteks EL-Ukraina assotsiatsioonilepingu ratifitseerimise teemal.

Eksperdid leiavad, et uut mastaapset kriisi eurotsoon enam vastu ei peaks. Vajalik on kapitaalremont ning kriisiks valmistumine kohe täna, sest uue kriisi saabumine on üksnes aja küsimus. Selleks kõigeks napib poliitilist tahet ning avalikku toetust. Kapitaalremont tähendaks avaliku sektori kärpeid ning struktuurseid reforme peaasjalikult tööturu paindlikumaks muutmist ning heaoluriigi kulude kärpimist.

TSUNAMIHOIATUS EESTI EESISTUMISELE!

See tähendaks ka uut ning paindlikumat lähenemist konvergentsikriteeriumitele. Finantskriisi õppetunnid näitasid, et Euroopa Liidu otsustusprotsess jäi liialt aeglaseks. Varasemalt aastaid eiratud reeglid eelarve defitsiidi ning laenukoormuse osas, võltsitud statistika ning madalate intressimääradega kaasnenud hüppeline laenukoormuse kasv, viisid samm sammult eurotsooni väga raskesse seisu.

Pikale veninud ebaselgus riikide välja lunastamist keelava lepingusätte Artikkel TFEU küsimuses tekitas omakorda ahelreaktsiooni finantsturgudel ning paiskas asjaomaste riikide majandused veelgi suuremasse kaosesse. Kriisi raames tehti palju, ent majanduspoliitika koordinatsioon Euroopa semestri raames ei ole piisavalt jõuline, pangaliit ning kapitaliturgude liit on lõpule viimata.

Euroopa on kaotamas oma konkurentsivõimes ning investeeringute tegemine majandusse on märkimisväärselt tagasihoidlikum kui näiteks USAs. Teisisõnu Euroopas ei nähta piisavalt potentsiaali ning võrdlusmoment USAga viitab, et viimane on tulnud kriisiga edukamalt toime. Eestil eesistujana ei ole muud valikut, kui püüda need 6-kuud vaikselt ära kannatada. Teha sealjuures kõik, et Euroopa liiguks edasi ettevõtmistega, mis võiks haprale majanduskasvule hoogu juurde anda.